Küttepuud, mille niiskustegur on alla 20%, põlevad kõige efektiivsemalt — neist eraldub kõige suurem soojushulk ehk kütteväärtus on sel juhul parim. See tähendab kokkuhoidu. Liigniisked küttepuud ei sütti ega põle piisavalt hästi, sest niiskuse aurustumisel kulub suur osa eralduvast soojusest. Aurustunud vesi koos suitsuga moodustab korstnasse ja küttekehadele pigi, mis võib süttida ja tekitada varalist kahju.

Kindlasti ei tasu küttepuude põlemisel tekkinud gaasi teekonda siibriga liialt piirata, kuna see soodustab tahma ja pigi teket.

Säästlikem on niisis kütta kuivade puudega — vajadusel tuua küttepuud üks päev enne kütmist tuppa, et vabaneda liigsest niiskusest.

Saar, tamm ja kask on ühed suurema energiasisaldusega küttepuud, neid tasub kütta koos mõne muu puuliigiga, näiteks lepaga. Kuna kasest eraldub palju tõrva, ei ole teda mõttekas kütta eraldi. Okaspuid tuleks kütta kinnises küttekoldes, sest põledes võib lenduda sädemeid.

Kindlasti ära küta ahjus jäätmeid (ehitusjäätmeid, kilekotid, vana mööbel jt), sest need eritavad põlemisel erinevaid mürgiseid gaase, mis on kahjulikud keskkonnale ja inimeste hingamisteedele.

Parimad küttepuud on hall ja must lepp ning kask. Need on kõrge kütteväärtusega ning lepa tugev külg on see, et ei aja tahma.
Kõige puhtamalt põleb haab, kuid tema kütteväärtus on musta lepa omast ligi kaks korda madalam.
Toored halud peavad olema seisnud vähemalt ühe suve katuse all, vihma ja lume eest kaitstult.
Muidugi võib puidule lisaks panna puitbriketti, sest see põleb kauem ja hoiab toa ka kauem soojana. Puitbrikett on valmistatud naturaalselt — saepurust ja höövlilaastust, mis on rõhu all kokku pressitud, ei sisalda mürgiseid liime ega muid lisandeid. Puitbriketi niiskuse tase on väike ja on seega hea kütteväärtusega. Süttib kiiresti ega jäta põlemisel palju tuhka.

Ohutut kütmist!